New Years Eve in Surfers Paradise… eestlaste moodi ikke:)

Nagu ühele eriti usinale töösipelgale kohane, veetsin ka mina ühe olulise osa 2006nda aasta viimasest päevast tööpostil ehk siis almighty Toscani’ses. Ja nagu New Years Eve’ist arvata võis, vallandus seal täielik hullumaja… kõikidel oli suur soov aasta viimane kehakinnitus just Toscani’ses teha. Ja kuna bookinguid me ei teinud 31seks, siis toimus vabadele/vabanevatele laudadele tõeline ajujaht. Vahetus 16st 23ni möödus üllatavalt kiiresti… nagu hiljem selgus, ei olnud ma isegi mööda jalutanud ja usinasti lehvitanud härmsi-annit-jarzi-tiitu silmanud – sellises tööhoos olin:D. Kui kl sai 23, panin aga Toscanisest ajama nagu jalad võtsid… Pacific Plaza poole, kus tiidu-paavo uues residentsis Surfersi eestlaste tuumik juba ees jämmimas. See pleiss asub otse esplanaadil ja kuna kohalike seas on väga levinud tradition uut aastat rannas/ranna ääres oodata/vastu võtta, siis oli mul tükk tegemist, et sellest rahvamurrust läbi surada ennast ja tempokat teekonda Pacificu poole alustada. Veidi enne 12st ma lõppude lõpuks sinna residentsi ka jõudsin, sain korraks istet võetud ja juba oligi minek – kuhu mujale kui randa:). Šampa ja muu kesvamärjuke kaasas, võttis kogu 12-pealine eestlaste bande oma koha Surfers Paradise’i rannas sisse. When the timing was right, säristasime säraküünaldega ja paugutasime šampakorkidega. “Head uuuuuut aaastaaaat!!” kõlas Gold Coasti rannikul nagu ühest kõrist ja olgem ausad, kõla oli mitme astme võrra erilisem kui tavaliselt. Kui kõik läbi kallistatud, läks lahti eestisse-helistamise-üritamise voor, milles enamik esimesel katsel kahjuks ebaõnnestus – liinid ei pidanud lihtsalt vastu… aga veidi aja pärast said kiired kõned ikkagi maha peetud… ja mitte ainult eestisse;) Surfersi rannas oli muidu al kl 21st igal täistunnil fireworks. Esimesest kolmest sähvatusest jäin ma kahjuks ilma ja kl 24ne voor ei olnud just kõige teravamate seast… on ka võimsamaid nähtud. Arvasin, ohh mind naiivitari eksole, et Gold Coasti igas rannas sähvatavad raketid taeva poole ja Surfersi beachilt on pikalt-pikalt rannikuäärset tuledemöllu näha… aga ei avanenud sellist vaatepilti. Vähemalt sellel aastal mitte. Aga eestlaste rannajämm jätkus veteranide triatloniga hoota kauguses, pendelteatejooksus ja pudelimängus. Peale laulurahva oleme ju ka spordirahvas, eksole, ilma naljata. Aga ei ole see minu kergejõustikuvorm enam see, mis aastate eest:D Hoota kauguses vajab nt maandumine lihvimist, sest ühe katse ajal lõpus selili liiva sisse prantsatamine ei olnud just kõige stiilipuhtam. Ja liiva jagus ikka pärast igale poole:D. Aga kokkuvõttes võib öelda, et tore oli ja nalja sai. Vot. Aga kõige olulisemad on ikkagi inimesed, kes selle asja toredaks ja funniks muutsid. Ja viimastel nädalatel tekkinud Surfersi eestlaste bande on ikka üks parim bande ever. Both thumbs up to that. Tiit-paavo, kes varsti Cairnsi poole teele, kinnitasid nagu ühest suust, et neil on nii-nii raske siit ära minna ja nad hakkavad Surfersi seltskonda igatsema, Annuškat-Kairtsi eriti:):):). See läks südamesse. Inimesed, keda sa paari nädala eest ei tundnudki, on nüüd äkki osake su elust ja ilma nendeta ei kujuta oma elu ettegi. Aastavahetuse jämm lõppes kerge cheeseburgeri-apple pie-hawai pizzaga cavill avenuel:). Ja kella kuue ajal hommikul kodu poole tõtates oli taevas valgemast valgem ja esimesed päikesekiired taevas. Selliselt möödus aastavahetus siinmail. Teisiti kui tavaliselt. Erilisemalt kui tavaliselt. Something to remember igatahes-igatahes.

Have a good one!!!