Day Six @ Skyline North

Eile ehk siis laupäev oli meil jälle Work-osa Working Holiday’st – käisime Gold Coast Convention and Exhibition Centeris cateringi tegemas. Üritus oli 100% VIP – NRA Fashion Awards 2006 ehk siis “event of the year” kohaliku moetööstuse maailmas. Glamuuri suuremates kogustes. Vaprad ja ilusad. Rikkad ja ilusad. Üritusest oli muide ka live ülekanne telekast, mis tähendas cateringi kambale ja supervisoritele meeletut lisapinget. Teleülekande alguseks pidid guestid ennast kuni dessert’ini olema täis laadinud ja aega oli vähe, tõsiselt vähe. Nii et usinatel busy bee’del oli tegemist oioi-kui-palju ja time pressure oli võimas. See andis tunda juba enne külaliste sisselaskmist. Briefingu-mees sattus ilmselt liiga hoogu ja seletas meile üle aja, nii et saali peale lahti lastud, tekitasid supervisorid väheke adrenaliini, kui nad “5 minutes left! Hurry up! 3 minutes left! 30 seconds left!” lõõritasid. Ja kui ikka veel mõnelt laualt puudus entreé-käik või paaril laual ei olnud veeklaasid täis valatud. Ja kui guestid sisse astusid, oli aega täpselt poolteist tundi, et teleülekande alguseks oleksid kõik oma söömise lõpetanud. Kogu cateringi-kamp oli jagatud taas sectionitesse, igas sectionis 5 lauda ja 3 cateringi inimest. Ehk siis 50 inimest kolmele usinale busy beele. Ja 50 täidetavat klaasi, 50 ettekantavat rooga, 50 koristatavat taldrikut… Minu sectionisse sattusid lauad otse catwalki kõrvalt, nii et natukene veel VIPimad kui teised. *Üks mees “minu” laudadest sai muide 4 awardi:). Ja nii see meeletu sahmimine peale hakkaski. Muudkui jookse edasi-tagasi, time pressure kuklas ja supervisorid raja ääres ergutamas. Ühe uue ekstra-kogemuse võrra sain eile rikkamaks – kuidas kanda viit main corse’t taldrikut ühel vägagi suuuuurel kandikul vapralt õla peal. Ja sellega siis laudade vahel manööverdada. Ooojaaa, alguses tundus see üpris võimatu, aga pärast sai seda kordi ja kordi praktiseeritud. Ja õnneks midagi kuhugi maha ei kupatanud, ehkki lõpu poole hakkasid käed vaikselt juba otsi andma. Hakkama sain:). Ja siis kibekiirelt taldrikuid laudadelt eemaldama, õnneks mitte selle maailmatumasuure kandikuga. Ja siis desserti ette kandma. Dessert oli muide väga vahvalt “disainitud” – šokolaadist üle taldriku ulatuvad päikeseprillid (*nagu (H) smailil;), hothothot sunnies) ja siis naiste “ridikül”, metallik-värvi sangadega ja puha, pealt värvilise rullbiskviidiga üle tõmmatud. *Ja mind hakkas kohe huvitama, kuidas nad neid päiksekaid valmis vorpisid. Päris nutikas idee aussie’del ju. Aga mina isiklikult oleksin purse’i miskitpidi veelgi glamuursemaks disaininud. Vot. Oleksin siiruviirulise rullbiskviidi kus see ja teine jätnud igatahes… Aga siis algas teleülekanne. See tähendas, et busy bee’d said võimaluse oma laudade juurde sehkendama minna vaid reklaamipauside ajal. Nii et siis läks tõeline sprint lahti. 30 seconds to commercial break… 10 seconds… Goooooo!!! Ja juba see paus läbi oligi ja tagasi back stage’i. Kahjuks meil “ametlikult” awardide kätteandmist vaadata ei lubatud, aga ikka ja jälle sai väheke kardinate tagant piilutud. Ja mis siin ikka öelda – kõik oli mega ja VÄGA oleks tahtnud guestide hulgas olla. Vägavägaväga. Kui kõige hullem rush hour ehk siis teleülekanne lõpuks läbi sai, saadeti agentuuride staff koju, vaid kohalikud jäid sinna ringi sebima… Ja staffi meeting roomi oli keegi muffineid ja wrappe ja kergeid võileibu jätnud. Mmmmmmm:P Ega siis midagi kui paar neist “teemoonaks” kaasa:) Hommikuks:P Convention Centerist muide me jalutasime tagasi oma Skyline Northi apartementi. Kerged 45 minutit walki kõigest. Selline päev oli siis eile. Eile täitus ka täpselt kuu aega AUS-sse maandumisest… Esimene kuu on siis möödas.