Those crazy Estonians!

Esmaspäev ja teisipäeva esimene pool möödusid suhteliselt rahulikult ning uue ümbruskonnaga tutvudes. Otse meie maja kõrval paikneb Cascade Gardens’i park, mida kohe esmaspäeval uudistamas käisin. Nice place for havin’ a BBQ and perfect place to meet some lizards. Justnii, nägin kaht isandat sisalikku põõsastes ringi siblimas… Tundsid nad ennast täiesti vabalt ja nende nägemisega hakkab ka juba ära harjuma… Ja õhtul oli meil nice dinner cooked by Kairts. Kairtsi special retsept, mida siinkohal ei avalda;). Mmmmmm igatahes:P Teisipäeval uudistasime walking distance’il asuvat Gold Coasti suurimat shopping keskust Pacific Fair. Pacific’us orienteerumiseks oleks esimesel korral kaarti vaja… Muidu ei leia enam naljalt exit’it üles. Jõuluvana abilised valmistuvad ikka täie hooga ja argipäeva päeva ajal jagub rahvast nagu murdu poodidesse… Siinseal võis näha ka ergutussilte – 2 weeks to Xmas – et ostupaanikat/-maaniat veelgi süvendada. Ei ole sellest hullusest pääsu ka siinmail. Aga mis seal salata, tegime meiegi väikesed jõuluostoksid:). Aga päeval tõmmasime traati ka Surfers Paradise’i Tiidule, kellega olime ühel oma elukohaotsingutuuril juhuslikult kohtunud. Nüüd, Surfersi-Broadbeachi residentidena, oleks ju mõnus kohaliku Eesti-kommuuniga tutvust teha. Ja nii me siis juba samal õhtul Tiidu place’i poole sammud seadsimegi. Kaksteist glasuuritud pontšikut (Coles’i mark down päeva lõpus… $1… nagu nuhtlus – alla hinnatakse küll kõige isuäratavamad, aga samas kõige ebatervislikumad asjad maailmas) ja valge veinuška kaasas ning knock-knock on the door. Ja keda me seal siis kõik kohtasime – Tiit, Paavo, Meelis aka Mel, Liina, Siiri, Hanna-Liisa… Kõik siitkandi eestlased… Ja nii me siis kambakesi seda eesti-austraalia-maailma eluolu arutasimegi… Juttu jagus ja jagus ja õhtu edenedes hakkas see üha soravamalt voolama:D. Samal ajal samas kohas toimus muide ka Uus-Meremaalaste jämm, kes tähistasid oma viimast õhtut Aus-s. Nagu te ise ka arvata võite, tekitasid kaks jämmi tõelise sünergia. Aga mis jämm see ikka ilma jalakeerutamiseta on, eksole… Nii et ühtäkki muundus elutoa põrand tõeliseks dancing flooriks… ja siis ühtäkki olime toolidel püsti ja tantsu vihtumas. Jahhh, nalja sai ja FUN oli… Ja Bob Marley pilt living area seinale üles riputatud + “Sun is shining” kõrvus kõlamas, jätkus jämmimine veelgi suurema hooga:D. …Uus-meremaakad ei osanud ka muud öelda, kui “Those crazy Estonians!”… Ise ka imestasime, oojaaaa:D… Ja nagu Paavo ütles, on Aus-sse sattunud ainult “head eestlased”, nii et inimesed olid ka kõik super:). Ühel hetkel saabus aga kojumineku-aeg. Aga nagu tellitult, oli ilm otsustanud meile seekord selja keerata ja näitas oma vihmasajust palet. 5 minutiga, mis meil Tiidu-Paavo place’ist bussipeatuseni kõndida oli, olime mõlemad Kairtsiga nagu kaks veest tilkuvat kassipoega. Aga elasime üle. Ka selle. Ega me suhkrust ole ju:) Kolmapäeval said aga jõulukaardid ja nännipakikesekesed posti pandud. Keepin’ my fingers crossed, et nad õigeks ajaks kohale jõuaksid. Tuleb postilennukile tuult tiibasse puhuda. Postilennuk käib muide Londoni kaudu. Votnii. Nii et parem olgu, kui Londoni lennukates jõulurahu valitseks. *Kui meil oleks oma ühenduskaabel tagataskust võtta olnud, oleksime täna õhtul dial-up ühenduse saanud. Aga ohh meid küll, ei kanna seesugust asja kaasas. Kaabel tuleks vist “must carry always with you” listi lisada:D Njahh, dial-up kadus Eestimaa pinnalt juba vaat et aastakümme tagasi, aga siin oleks ta meid üles leidnud äärepealt. Nickile tuleb ikka broadbandi võludest jutte rääkida, wireless tundub praegu juba liiga utoopiline. *Ash&Arpi hellitasid meid ikka täielikult ära 24h-se wirelessiga. Aga selle paari öö jooksul oma uues kodus on selgunud tõsiasi, et öösel hakkavad mingid kummalised hääled ümberringi kõlama. Üürgavad, uluvad, pirisevad, susisevad, põrisevad hääled. Nagu keset safarit oleks. Hääled tungivad läbi suletud akna ja segavad unerahu. Ma parem ei hakka oma kujutlusvõimet kasutama, mis imeloomad ja -linnud neid tekitada võiksid ja kui nad lähedal nad meile olla võiksid. Õnneks elame teisel korrusel, aga aknad on meil öösel suletud. On ja jäävad suletuks. Igaks juhuks.