I think we did pretty well today...Gimme fiiiiiveeeee!!!

Täna ehk siis reedel (Ametlikult on tegelikult laupäev juba, sest päris öö peale on see blogi kirjutamine jäänud, aga tunne on ikka veel "tänane" ehk siis reedene...) oli meil jälle üle mitme päeva tööpäev ja rabasime kohe kaks vahetust endale, ikka hommikuks ja õhtuks midagi...

Hommikune töö ootas meid Brisbane Convention Centre'is ja nagu selgus, oli ürituseks XXXX Gold Beach Cricket ehk siis XXXX on Aussie'de lemmikõlle ja 4X otsustas kerge kriketipromo korraldada. Selline kerge cricket-lunch. Ei saa me läbi kriketita ja kriket meil meelest ei lääheee!

Keidi juhatusel leidsime mööda salajasi käike staff entry ilma vaevata ülesse, ilma temata oleksime seal vist pool päeva orienteerunud, sest Pinnacle'i tädid ei andnud meile mingeid täpsemaid orientiire, millest juhinduda. Keit on aga Convention Centre'is vana kala juba. Käinud korra, käinud kaks. Ok, tagasi main pointi juurde nüüd.

Brisbane Convention Centre'i vormid olid taaskord rubriigist "pop ja noortepärane" - helesinised pikkade varrukatega särgid ja pikad põlled, ahoi! Tunne on eluhea sellise dresscode'iga... No doubt. Okok, dresscode dresscode'iks, töö ootas tegemist. Briefingul selgus, et usinad töömesilased olid jaotatud sectionitesse ja üks section vastutas nii umbes-täpselt kuue 10-inimeselise laua eest. 4 inimest ühe sectioni peale, kokku oli 11 sectionit, kui ma ei eksi... natuke rohkem kui üks inimene oli siis üritusel:)

Ja ohh seda õnnevalingut, mis siis mulle sülle sadas - sain olla oma sectioni drink-person ehk siis pudelitega jälle väheke zonglöörimist, jippiiaijeeee... Ja ürituse alguses ootasid drink-personeid taas "need" kõikvõimalike jookidega ülekoormatud kandikud. No ikka samaliigilised, millest ühel ma oma esimesel tööpäeval tõelise dominoefekti saavutasin ja kuidas ainult üks õnnetu veiniklaas püsti jäi. Nii et "kerge" ärevus oli sees, mitu klaasi täna püsti jääb. Any bets? Ja rasked olid need kandikud taas, aga õnneks ei rivistatud meid pool tundi varem "igaks juhuks" uste ette ootele . Supervisoril nupp nokkis nagu naksus.

Igatahes, inimesi vooris sisse ja kandikud hakkasid üsna pea tühjenema. Aga kriketifännid sirutasid oma käe peamiselt XXXX Goldi poole, jättes sampanja ja veinid ja soft drinks'id kus see ja teine. Nii et tõelised kavalpead (mina ka, mina ka!) ei võtnud vaevaks enam "üleliigset" joogikraami vedada. Ja kildudega ma oma tööpäeva ei sisustanud. Vot.

Aga muidu oli drink-personina tohutult siblimist, eriti alguses, kui jooke kahmati kahe käega ja tundus, nagu oleks inimestel kaks kõri olnud, millest seda alla lobistada. Ja suhteliselt busy oli kuni kl 15ni. Siis, kui agentuuri staff koju saadeti ja local staff tööle jäi. Aga töö lõpus saime veel tiba head-paremat süüa ka, nii et kerge boonus oli olemas. Ahjaa, ja drink-personid said endale selga kollase T-shöördi, millel uhkelt XXXX Gold ja Beach Cricket peale maalitud. Ja nüüd tuleb tõeline flashing news - selle shöördi võis endale mälestuseks jätta. Väga armas neist:)

Üks töö tehtud, tormasime kiirelt Pinnacle'i office'isse, et teatada neile oma ümberkolimisest Gold Coastile ja rabasime paar uut tööotsa ka.

Ja siis ootas meid ees meie teine tänane tööots. Kl 18st 21ni olime broneeritud kirikus toimuvale Christmas Partyle (oojaaa, käes on 1. detsember ja it's Christmas Party time!). Kohale minnes olime suhteliselt üllatunud - staffiks olime ainult mina, Kairi ja John-djuud - ja event ise oli suht casual. Manager vms tegelinski ei olnud hospitality inimene ja nii ta meid siis kõigega omapead jättis. Kõik - from top to toe - oli vaja meil kolmel valmis teha. Puuviljad lõikuda ja ilusti kandiku peale sättida; lasanjed, cannelloni-road ja bread rolls'id ahjus valmis küpsetada+ lauale sättida; salatid ja muu niks-näks kraam lauale sättida; koogid ja jäätis lauale sättida jne jne. Valmistada ja sättida ühesõnaga. Niisiis tegemist jagus küllaga. Ja kõik tuli endal läbi mõelda ja planeerida, mis kus millal ja miks, sest manager ei jaganud ise matsu - oli lihtsalt teise ala mees, ja jättis meile vabad käed. *Ja meie oleme loomulikult paari töövahetusega sirgunud tõelisteks hospitality ala inimeseks, oojaaa kindlasti.

Aga need "vabad käed", mis meile anti, olid tegelikult väga-väga lahedad. Panime Kairiga asjad ladusalt jooksma ja John oli kuidagi hoopis "jalus" meil. John-djuud oli natukene ohmoon ka ausalt öeldes, oma peaga mõelda eriti ei viitsinud või ei suutnud, toidusättimise "ilumeel" tal ka puudus. Nii et teda pidi tihtipeale suunama ja kontrollima, et ta midagi "valesti" ei teeks. Sest "meie" jõululaud pidi ju parim tulema ja Johni apsakaid me ei saanud lubada. Aga eks tegijal tuleb nii mõndagi ette: küll streikis meil ahi ja küll tahtis John lihtsalt niisama jäätisetotsiku lauda viia, et siis külalised oleksid saanud ise seal lusikat väänata ja endale tükikese uuristada (Let's roll some nice ice cream balls first, ok, John?), aga lõppude lõpuks saime oma toimetustega ilusti hakkama ja ka kiidusõnad järgnesid siit ja sealt. Ja tiimitöö sujus meil Kairtsiga nagu valatult. Ja nii mõnus oli kuidagi seda jahmerdamist korraldada ja asjalik olla. Täitsa meeldis mulle kohe, jaajaa:) Pärast saime ise ka head-paremat jõululaualt järele proovida. *Selle vastu polnud mul ka midagi.

Ja pärast sellist õhtut - sind saadetakse ei-tea-kuhu tegema ei-tea-mida ja sa rabeled sellest ilusti välja - on selline mõnus energia sees. Energia, mis lubab öösel kl 2 blogi kirjutada. Olgugi, et tegelikult olen ma juba väga-väga väsinud ja jalad surisevad päevasest-õhtusest ringijooksmisest.