Guess what: HOMME esimene tööpäev!

Kaks viimast päeva on blogis vaikus olnud... aga see oli vaikus enne tormi;) sest ei tahtnud enne flashing newse edastada, kui kõik kindel ja paigas...

Aga nüüd siis aegade algusest ehk et kuidas me oma aussie esimese tööpäevani jõudsime...

Teisipäeval astusime oma tööotsimis keep-smilinguga sisse Pinnacle'i (hereinafter referred as

the "Pin" - blogi lugejatest mõned ilmselt muigavad seda väljendit lugedes:) ). Pin tegeleb cateringi-ettekandjate-baarijõudude ja muu staffiga, kes jääb valdkonda "Hospitality and tourism".

Nii me siis sisse astusimegi ja oma kuulsat küsimust "we were wondering... " küsisimegi. Receptioni lady oli nagu kala vees ja ohh, et tööd ikka on... igatahes oli ta meie värviliste piltidega cv-dest väga vaimustatud ja leppis meiega järgmiseks päevaks ehk siis kolmapäevaks intervjuu aja kinni. Algus sai tehtud. Regi veerema lükatud. Või-kuidas-need-peened-väljendid nüüd kõlavadki kõik. Enivei, what's done is done.

Teisipäeval saime veel ka eesti tsika Keidiga kokku. Keit on Brisbane'is olnud al septembri lõpust ja saatis meile vägagi sütitavaid kirju siinsest elust. Temal on siinne elulugu pidevalt paremuse poole läinud ja kõik sujub nagu lepase reega. Igatahes Keidilt saime väärt inside infot Pinnacle'i kohta. Samuti saime esimesed näpunäited, kuidas kolme taldrikuga klientideni kimada saab. Cateringi "Employees of the month" peavad seda ju oskama... Absolutely "must be". Nii me siis, alguses kujuteldavate taldrikute, pärast hinge kinni hoides Ashi&Arpi majapidamises leidunud taldrikutega harjutasimegi, kuidas kolme plate'iga ringi käia on. Ütleme nii, et kildudeni me seekord ei jõudnud. AGA... tühjad taldrikud on sutikene teine teema kui kuumad ja toiduga koormatud. AGA on teised hakkama saanud, saame meie ka.

Anyways, teisipäeval me ikka mõtlesime, et kuidas ja mismoodi see cateringi töö ikka läheb ja mis me seal intervjuul kõike kokku peame jahvatama jne...

Ja siis jõudiski kätte kolmapäev... Kuna intervjuu oli kl 14, siis hommikul kuhugi kondama ei läinud, vaid ootasime pühendunult oma intervjuud... Ja siis - kell sai 13 ja no mida meie silmad peavad nägema - väljas hakkas müristama, välku lööma, meeletult padutama (incl 1cmsed raheterad) ja tundus, nagu läheks üks orkaan üle brisbane'i just. Küll me siis lugesime minuteid, et millal on viimane aeg minema hakata, et me ikka intervjuule kohale jõuaks ja millal võiks SEE ilm ometi paremaks minna. Igatahes 13.30 oli viimane deadline... kell sai 13.15 ... vihm läks aina tihedamaks ja tihedamaks, raheterad aina suuremaks ja suuremaks (vähemalt meile tundus nii).... olime niiiiii lähedal sellele, et helistada ja intervjuu reschedule'ida... AGA siis me mõtlesime, et no matter what võiks ju kohale minna, et oma attitude'i näidata. Tahame seda tööd ja kõik. Punkt.

13.20. Lootus hakkab hääbuma, kuid ei kao. Kaugel-kaugel on näha selginemist. Aga mitte "meie maailmas". 10 minutit deadline'ini.

13.25. Selginemine jõuab lähemale. Võib märgata teatavat vähenemist vihma laskumise tiheduses 1 m2-le. Enam ei valata nagu ämbriga, pigem kastekannuga.

13.28. Vihm jääb üle. Punkt.

13.30. Väljume "oma kodust" ja asume teele. Vot selle kohta võiks öelda - "Meil vedas!".

Intervjuule jõudsime isegi oodatust varem ja meid pandi koos teiste "intervjuulastega" testi tegema.

Miks peavad juuksed olema võrguga kaitstud? (Juuksevõrk on järgmise hooaja trend ja on õige aeg seda juba varakult laiemale publikult tutvustada.)

Nimeta 4 leivasorti. (Porgandi-Pille, Seemne-Siiri, Tera-Timmu..)

Kuidas käitute, kui olete kliendile kohvi kogemata sülle valanud? (Muigan vaikselt ja tänan õnne, et ei pea tema asemel olema. Aga küsin siiski viisakalt "Would like some more?".)

Kui klient ostab 2.20$ kohvi ja 1.10$ muffini ja annab selle eest 5$, siis palju talle tagastate? (Küsin juurde raha, sest 1.70$ tipiks on nagu kahtlaselt vähe.)

Kuidas puhastate viilutus-masinat? (Viilutan nõudepesuvahendi ja ühe lapi.)

Need olid vaid mõned näited testiküsimustest. (Aussidele oleks niiii-niiiii tahtnud selliseid vastuseid kirjutada, aga ...teinekord maybe...) Testide vastuseid Pin-i agentuurlased põhjalikult tegelikult ei uurinud, pigem oli see selline formaalsus...

Aga kui test tehtud ja u 1h asja eest-teist taga oodatud, hakati one on one intervjuusid lõpuks tegema... ja nii me siis oma saatusele vatsu läksimegi... kuidagimoodi sain mina enne oma one-on-one intervjuule... kartused olid natuke suuremad, kui asi tegelikult väärt. Saime Pin-i tädiga kohe jutusoonele ja siis ta küsis igasuguseid "tavalisi küsimusi". Kas cateringis kogemust on? Ei. (No worries!). Kas Austraalias töökogemust on? Ei veel. (No worries, Ännn!). Fresh in Australia? Jah. (No worries, Ännn!). Ja nii kulges see lõpuni (ei olnud tunde ja tunde piinlemist,töö kiire ja korralik...). Ja siis ta rääkis, et tööd ikka on ja jagub... Ühesõnaga oli kaikki kunnossa.

Ja siis leppisime kokku, et täna ehk siis neljap on meil jälle appointment, millal teeme paberimajandust ja koolitust ka tibake. et siis ei teki meil probleeme food&beverage töö leidmisega. Never. We'll see about that.

Tänane appointment vastas ootustele. Täitsime pabereid ja ülihelikiirusel õppisime lauda katma. Ja panime oma esimesed shiftid paika. Ja esimene shift on juba HOMME!

Olgugi et me tegelikult ei plaaninud enne järgmist nädalat tööle hakata. Sest järgmisel nädalal tuleb 5-päevane mammut kriketi-üritus ja kogu Pin-i staff läheb vist sinna tööle. Aga Pin-i tädi manas hädise näo pähe ja lasi kuuldavale kõlava "Pliiiiiiiiis!" ja nii meil siis homme esimene tööpäev ongi. Õigemini tööpärastlõuna-õhtu-öö-varahommik. Shift on 15 pm-3 am. GOLD COASTIL. Gold Coast Convetntion ja Exhibition Centeris. Transport prodived by Pin. Cost 10$. Not bad. Saab hakata konverentsikeskuses taldrikutega kimama. Chillllllll. Kõike peab ju proovima.

Gold Coastiga on meil teised plaanid ka, kui päris aus olla. Tõsisemad plaanid. Aga neist teinekord:)

Nii et siis homsest oleme jälle tööinimeste seas tagasi. Kuigi tegelikult on ikkagi work ja holiday käsikäes. Nii kuis peab. Work hard, play hard.

*Täna saab nädal sellest, kui Brisbane'i jõudsime.