On the road so far...
Cottesloe. Keskpäeval vuras Tobias tutika Hyundai Accentiga hosteli ette ja nagu kolm miškat kunagi asusime teele. Hyndai läbisõit enne tripi algust oli 1561 km. Jääme huviga ootama spido näitu Broome’i jõudes.
Outback. Kuna OUTBACK on täielik “ei saa üle ega ümber” topic meie WA ja NT tripi käigus, siis tuleb sellest natuke pikemalt kirjutada. Punane liiv mõlemal pool teed. Sekka üksikud puukesed ja põõsakesed. Nii kaugele kui silm ulatub. Aeg-ajalt kaugel paistvad kõrged valged liivaluited. Valge ja punane kõrb. Outbacki-lambad. Kambakesi koos. Üksinda. Vastavalt soovile. Mida nad liiva seest söögipooliseks leiavad ja kust keelemärjukest saavad, on müstika. Aga outbackis nad elavad ja tunduvad rahul olevat oma eluga. Üle ootuste pikad sirged teelõigud. Talla aga gaasi. Aga mis seal ikka tallata, kui ikka ja jälle on teeserval (vasakul siis endiselt!) hoiatus-sign, mis teadustab hüppavate kängurude ja muu wildlife’i elukate ohtu. Ja see oht on tõesti olemas. Sest ikka päris päris tihti (ikka kohe päris päris päris tihti, kui aus olla) oli mõni känguru oma lõpu maanteel leidnud ja puhkas selle serval igavest und. Nendest loomakestest oli kahju. Jutud liiguvad, et pimedas autotulesid nähes ei hüppa nad mitte tuledest eemale, vaid hoopis kalpsavad tulede poole. Vale reaktsioon, känksid!!! Ühtki maja silmapiiril ei ole. Autosid näeb teel võrdlemisi harva. Selline see OUTBACK ongi. Täiesti teistsugune Austraalia, kui me siiani näinud olime. Kui idakaldale jäävad sellised gigandid nagu Gold Coast, Sydney ja Melbourne, siis lääs on outback. Total outback. Ja kontrast on tohutu. Esimene Austraalia ja Teine Austraalia. Aga üha enam veendun ma meie WA ja NT avastamisretke otsuse õigsuses. Nüüd näeme igapäevaselt seda Teist Austraaliat. Puutumata, looduslikumat, vähem-kommertslikku Austraaliat. Ja abosid on ka rohkem liikvel. Aga jah, nemad kuuluvad vist isegi kategooriasse Kolmas Austraalia. Vaatepilt, kus räpased ja haisukottideks kehastunud Härrad-Prouad Abod teiste söögijäänuseid alla kugistavad ja ahnelt lisa otsivad, ei ole just parimate killast. Ja need on tõelised Austraallased. Austraallased suure algustähega. Kahju.
Pinnacles. “Paekivist tornikeste kõrb” kui püüda puust ja punaseks teha. Pilt räägib ilmselt enda eest. Aga väikesed Pinnacle’i mehikesed nii kaugele kui silm ulatub olid päris kena vaatepilt. Not kiddin’ juuuu. Ja sattusime Pinnacle’i mehikesi vaatama just päikeseloojangu eel ehk siis during the best time you can imagine. Not bad. Kindlasti jäävad Pinnacle’i mehikesed mu läänekalda lemmikute hulka. No doubt about that.
Outback.
Cervantes. Tsivilisatsioon on meid maha jätnud. Täielikult. Vodafone ei levi. Kõik 480 kohalikku cervanteslast elavad leviaugus, vähemalt Vodafone’i omas. Mismoodi? Ei tea. Lihtsalt elavad. Wifi on ulmeunenägu. Kaasaskantavat arvutit ei hakka kohalikele parem näitamagi, peavad veel üleloomulikuks jõuks. Aga üks öö tsivilisatsioonist väljas on talutav. Nii et ööbimiskohana on Cervantes täiesti talutav.
Outback.
Geraldton. Tagasi tsivilisatsioonis. Vodafone levib! Hõumid said jälle kinnitust, et elu sees ja kõik ok! Ja Geraldtonis oli juba meeldivalt soe. Ja Woolie oli.
Outback.
Island Rock. Eagle Gorge. India ookeani kaldal olevad järsud cliff’id. Ühed minu järgmised lemmikud läänekaldal. Aga India ookean on teistsugune kui Vaikne. Rahulikum, väiksemate lainetega, läbipaistvam, malbem, sinisem… Teistsugune ühesõnaga. Ja see teistsugusus on ainult positiivne.
Kalbarri. Fakt, et päikeseloojang läänekaldal on vaatepilt omaette, saab taas kinnitust. Ja chicken wingsid bbq-ks olid igati broo valik. Ja 8ses dormis 3kesi laiata oli ka üsna broo. Ja sudokut lahendada kesköö tunnil oli virgutav-uinutav. Jah, oleme sudokukunnideks hakanud. Perthist varusime outbacki jaoks endale sudoku kogumiku, kus sudokud algajatest gurudeni, nii et arendame endas väikseid sudokugurusid peaaegu igapäevaselt.
Kalbarri National Park. Nature’s Window, Z Bend – järjekordsed gorge’id, aga seekord sisemaal jõesängi ümbruses. Nature’s Window oli “both thumbs up”. Ilma naljata. Kärbsed – väikesed, õelad ja ründavad parvedena. Palavus. Kõrbekuumus. Liiter vett peale tunniajalist walk’i kuulub kategooriasse “no problemo”. Kärbsed – päästke meid nende neetud kimalaste käest for now and 4ever!!! Nende pinin ja inin kõrvades ja ületamatu soov silma-ninna-kõrva-suhu lennata on lihtsalt ületamatu! Midagi veel rohkem tüütavamat on raske ette kujutada hetkel. Naudime iga kärbsevaba hetke. Vot.
Outback.
Hemelin Pool & Stromatolites. Väikesed veemehikesed called stromatolited elavad Indiani Ookeanis. Vee all. Jätavad kivi mulje, aga tegelikult on äkši täis ja kasvavad pidevalt. Prk Stromatoliidid tšillib vaikselt vee all… Let it be… Nii kuis on, nii las jääda…
Outback.
Denham. Linnakesekene, mille activity on keskendunud ühe rannaäärse tänava ümber. Öömaja oli fully booked. Väga abivalmis Farmer John (fitness-kunnini üles pumbatud kiilakas – kuid otsmikul kasvatas ta pikka juuksetutti – ja tattoo-dega ülekülvatud kohalik baarmän) oli aga nii sõbralik, et usaldas meile oma telefoni (meil endal jälle leviauk… taaskord…) ja me saime teada, et Monkey Mias ootavad meid vabad voodikohad. Meie teekond peale päikeseloojangut jätkus.
Outback.
Monkey Mia. Delfiinid. Rand. Päike. Pelikanid. Outback. Shell Beach. JUMP!!!
Outback after sunset – goats on the left, goats on the right, kangaroos on the left, kangaroos on the right, corps straight ahead!!!
Carnarvon. Nii-Hao Attack. WIFI for 6$/hour. Karm. Hostel ise aga 1960ndatest. Kummutid-kapid eelajaloolised. Hiiglaslik turbiin-generaator akna taga. Mida veel, kallis outback, on sul meile pakkuda? Palju:)
Outback.
0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home