Farewell to Surfers! 13.03

Viimane tööpäev 175 nii-haoga möödus suhteliselt kiiresti. Nii-haode hommikusöögiharjumused on ka ikka kahtlased. Neil on kaasa võetud karbid täis kõikvõimalikke tablette (loodame, et vitamiinid A-Z), mille seast nad siis valivad nii viis-kuus tükki ja kugistavad need koos riisiködi või sojaproteiiniködiga alla. Siis väikeseid moose ja mett söövad/pätsavad nagu jaksavad. Nii-haod läinud, moosivirnad samuti. Ja meie samuti. Aeg on Surfersile farewell öelda. Farewell drinksid Crowne Plaza 1stbar’is ja tantsumaraton “Bedroom”’is sobisid Surfersiga hüvastijätuks nagu valatult. Päris spets on ju, kui staff memberina baaris tasuta kokse jagatakse ja baarmän üllatab ikka ja jälle oma oskustega… ja hilistel öötundidel ennast ribadeks tantsida. Eilne ehk siis viimane klubikülastus tõstis Surfersi ööelu minu silmis vähemalt ühe astme võtta kõrgemale. Terve õhtu jooksul mitte ühtki träänsubiiti, milline luksus siinmail! Puhas ippopp&aaränbii… That’s the way I like it:) Ja kes meil siis kambas olid… Annuška ja Kairts olid ofkoors kohal, lisaks veel Pottini, Clint, Grant ja Josh. Meie ja mehed ühesõnaga:). Ja siis hommikune varajane sundtõusmine ja viimane lihv operatsioonile “Elu Kohvrisse”. Liiga palju asju, mida me muud järeldame. Ja keskpäeval minekut. Bussijuhid siinmail nalja ei mõista. Tahavad juba 15 minutit varem startida. Bussiga oli alguses päris põnev sõita – nagu sõidaks Põltsamaale vanaema juurde:). Okok, natukene erinevust on… ookean aeg-ajalt vilksatab ja mäed ja palmid ja … Aga pika peale hakkas istumine ära tüütama ja pikem õhtusöögipaus Alstonville’is oli kui väike päike meie bussisõidu sekka. Suitsulõhe ja Brie. Ja jälle minekut. Järgmine peatus juba Coffs Harbouris. Nagu tellitult, oldi meil hostelist vastas ja saime oma tavaariga ilusti kohale. Tuba on meil 6-le inimesele ja meie Kairtsiga oleme ülemiste korruste elanikud üheks ööks. Aga tundub, et kl 22 on siinmail öörahu. Allkorrus põõnab juba. Egas midagi, uus koht, uued kombed. Good night.