Perth & Fremantle & Cottesloe, 08.04-11.04-07

Plaan läbi kõrbe rongiga Melbourne’ist Perthi tuhiseda lendas vastu taevast, kui kiirel Easteri-ajal olid kõik piletid sold out. Seekord siis ei Krokodilli, Genat ega Sinist Vagunit. Kuid õnneks on aussie-ländi jõudnud odavlennufirmad. Okok, Easteri-ajal ei ole ka odavlennufirmad odavad, aga siiski-siiski. Virgin Blue lennutas meid ilusti 4h Western Australia pealinna. Perthi. *Taas lennata ma saiiiiiin… Hilistel õhtutundidel Perthis lennuki pealt maha astudes tervitas meid SOE õhumass! Ja tõdesime, et kui nii hilja on nii meeldivalt hot, siis on ka päeval meeldivalt hot. Ja et pläffari-aegadele saab taaskord rohelist tuld näidata. Seljakott seljas, otsisime oma öömaja. YMCA Hotel. Kõlab popilt. Maja oli suur. Hosteli kohta üüratult suur. Kahene tuba tõotas ka palju. Ei mingeid 8seid magalaid kahel ööl. Kas 2h-ne jetlag või miski muu tegur (kaldun viimase poole), aga ärkamine järgmisel hommikul venis meil pärastlõunale. Ja siis linna uudistama. Go, sightseeing, gooo! Aga nii palju siis hommikust veel, et öömaja koridoris kohtasime me abosid. Ja neid oli rohkem kui üks. Vanad, habetunud, täidlased abod… ja siis igasugu muud kahtlased inimesed… Help! Nagu sotsiaalmajja oleks sattunud. “Kuidas meil ikka õnnestub?” “No vahel ikka joppab jah.” Aga nii palju siis meie “sotsiaalmaja”-kogemusest. Milline see Perth siis on. Mix uuest ja vanast – vanad restaureeritud ehitised kõrvuti uute klaasist kontorihiilgastega. Arhitektuur mulle meeldib. Mõnus on. Kooslus on hea. Footsteps In Time (5 mehikest erinevatest ajastustest – al 1697 dutch avastajatest ja lõpetades milleeniumimehikesega). Perth Mint. Swan Bells oli ka väga vinksvonks. Kergelt võis aimata Sydney oopera-maja jäljendamist, kuid õhkõrnalt. Kuid mis mulle ei meeldinud, olid linna peale lahti lastud kahtlased inimesed. Üks hullem kui teine. Aga me konstateerisime fakti, et Easter-Sunday’l on norm inimesed oma peredega aega veetmas ja omi asju ajamas ja linna peal kondabki vaid see mittenorm osa. Ja abosid nägime suuremas koguses ka linna peal liikumas. Kampadena. Ei olnud just kõige parem vaatepilt. Räpased, haisvad ja toidujäänuseid otsivad abod. Tõeliste austraallaste tõeline pale. Ja sellised on aussie-ländi põlisasukad. Kurb on nii mõelda. Väga kurb. Aga pärast päikeseloojangut oli äkitselt külm. Külm tuul ja külm õhk. Liiga vara hõiskasime. Eesti vanasõna õpetab, et enne õhtut ei hõisata. Aussie-länd teeb väikese täienduse – enne teist õhtut ei hõisata. Perthi ühe päevaga või õigemini õhe pärastlõunaga ikka ära ei vaata ja nii võtsime esmaspäeval jälle taas kord jalad selga ja panime linna peale ajama. Seekord siis Kings Park. Kings Parkist avanenud vaated linnapanoraamile muutsid meie arvamust Perthist paremuse poole. Ilus oli. Ja päike paistis. Ja soe oli. Ja Kings Parki viiva allee ääres kõrgusid tutikad korterelamud. “Ühes sellises võiks ju täiesti elada.”:) Ei ole nii hull midagi. Esimesest ehmatusest ülesaamine võttis lihtsalt tibake aega. Perthile küllalt aega pühendatud, otsustasime lähedal-asuva Fremantle’i ka üle vaadata. *30 minutit rongiga Perthist. Esimesel õhtul Fremantle’isse jõudes ei olnud külalislahkust just kapaga jagada – all booked out, no vacancy, sorry. Nooojaaaa, egas midagi. Uuesti rongi peale ja paar peatust Perthi poole tagasi Cottesloe’sse. Eelnevalt olime nüüd ette helistanud ja kõik ilusti ära bookinud ja ära kinnitanud. *Siinkohal sõbralik soovitus: et mitte ennast peale päikeseloojangut ilma öömajata avastada, make sure, you book your hostel! Cottesloe kohta meil kaarti ei olnud, raudteejaam oli ka suht algeline, nii et asusime teele sisemise navigaatori najal. Ranna poole. Läbisime edukalt seljakoti maratoni mäest üles ja mäest alla. Märksa etem kui kohvriralli. Ja küll meie juba teame, millest me räägime – mõlema kohta võib öelda, et been there, done that. Hommikul tsekkasime Cottesloe beachi üle. Ilus oli. Pildid kinnitavad mu statement’i:)

Ja siis läksime Fremantle’it uudistama. Goo, Sightseeing, gooo!!! Täies hiilguses. Rail Station, Town Hall, Fremantle Prison, Shipwreck Galleries, Round House jne jne… Sai nähtud jälle kui palju. Fremantle on ka ilusa arhitektuuriga linn. Uueks tehtud vana. Me likes it. Ja õhtul tagasi Cotteloesse tagasi jõudes, ootas meid päikeselojangu nautimine. Läänekaldal loojub päikesepoiss ju veepiirile. Väga spetsilt. Ja siis kokkusaamine sakslastest Christiane ja Tobiasega. Kõigepealt olime tutvunud oma toas elanud Christianega ja kuuldes, et meil plaan Broome’i minna, teatas deutsche selle peale, et tema fellow-german Tobiasel on sama plaan ja maybe Tobias oleks huvitatud reisukaaslastest ja kulude jagamisest. Ja fellow-Tobias oli nõus!!! Goo, Tobias, goooo!!! Nii et hommikul alustame me road-tripi Broome’i poole!!! Gooo, Wild Wild West, goooooo!!! Tobias pole aga mingi lihtne mees. Sakslane on ju:) Aga eks Tobiasest kuulete veel jutte. Road trip ootab temaga ees. Roadtrip Broome’i. Kuid enne teele asumist pidime veel ka Perthi ööelu üle tsekkama ja panime teisipäeva õhtul HipE klaabi poole ajama. Bussiga ja rongiga, kuid kohale jõudsime. Special backpacker õhtu-öö oli. Tasuta tervitusdrink, ahoiii, kopraonud! Ja mušoon oli üle ootuste tasemel jälle. Ippopp ja r+b. Nii võikski jääda. Ja rahvas oli üle ootuste tasemel. Olgem ausad, poleks oodanud sellist õhtut. Vaffa oli. Kogu meie 4sel seltskonnal. Tibudel eriti. Tibud said jälle tantsu vihtuda üle pika aja, ajeeee. Ja mingi kamm meie fellow-germanitel mu tantsimisega oli. Christiane küsis “Have you done this for money?” ja Tobias soovitas soojalt Broome’is dancing queeni karjääri peale mõelda. Nohjahhh… Ma kaalun siiski õunanoppimise käigus üha kõrgematele redeliastmetele astuda. Aga enough nüüd nendest ajaloolistest heietustest:)