10 days to Broome... (vol 2)
Cottesloe-Cervantes-Geraldton-Kalarri-Denham- Monkey Mia-Carnarvon-(Tropic Of Capricorn)-Coral Bay- Exmouth-Tom Price-Port Hedland-Eighty Mile Beach-BROOME... 11.04-20.04.07 Spido näit Broome'i jõudes 5179 km:)
Day 5Outback.
Tropic Of Capricorn. See on nüüd siis ületatud. Oi, milline kuumus meid autost välja astudes tervitas – kuid paar hetke kohanemiseks ja saunalava-tunne muutus täiesti talutavaks. Meie photoshootingu ajal peatasid aga kohalikud farmer Johnid oma auto kinni ja vupsti olime me nende 4WD kastis. Outbacki Murka ilusasti ka aksessuaariks sätitud, saime oma Lihtsa Elu pildid jäädvustatud. Go, Simple Life!:)
Coral Bay. Korallrahu laht. Tule ja snorkelda ainult! Tule ja chilli ainult! 100% relax ühesõnaga. Aga enne veemaailma mattumist tabas meid üllatus – backpackers’is rooms fully booked. No kui ful
ly booked, siis fully booked. Öö rannas tähistaeva all ei jookse kunagi mööda külgi maha. Eriti veel outbacki roadtripi käigus, eksole. Ja selle kasuks me ka otsustasime. Kuid sellest kõigest hiljem. Kannatust:) 5 kuldraha eest rentisime endale snorkeldamisvarustuse ja tormlesime kohe veemaailmaga tutvust sobitama. Ja randa jõudes oli jälle vauuuuuuuuu-hüüdmise koht. Helevalge liiv ja helesinine-sinine-tumesinine vesi… Päike ja pilvitu taevas sinna kõrvale… Lestad jalga, mask pähe, toru suhu ja minek! Esimest korda maski ja toruga vees hulpida oli natuke harjumatu, kuid andke mulle minut kohanemiseks ja ainult toru paistab veel veepinnalt:) Pole muud, kui lestadele tuld ja silmad kui kullil pähe sättida. Ja vesi kannab tegelikult iseenesest. Ookean on ju. Soolane on ju. Vaikselt hõljud mõnusasti mööda rannaäärt. Ja mida me siis nägime. Koralle. Suuri ja väikeseid, kõikvõimalikes shape’ides, kuid valdavalt pruune-halle. Kalasid
, vähem suuri ja rohkem väikseid – kollaseid, siniseid, sebrasid, vikerkaarevärvilisi. Taimi igasuguseid. Ja raid nägin ka. Oli teine liiva peal ja hõljus seal. Ehmatas ära natuke. Aga all in all – esimese snorkeldamise korra jaoks päris tore elamus. Kuid mis seal salata, ootasin värvilisemat maailma. Kuid ilmselge on see, et a la rannast 150 meetri kaugusel ikka tõelist elu ei näe. Nii et ma jään endiselt idakalda Great Barrier Reefi ja selle avarusi ootama.
Ja siis – päikeseloojang rannas vaadatud, pimedus ümberringi… Mida teha… Ega muud midagi, ku
i sleeping bag’id välja ja randa tähti vaatama. Aga sobivat kohta otsides saime paraja üllatuse, kui ühelt randa viivalt teelt sisse keerates oli kohe vesi vastas – no mida?!? Kas tõus on meie öömaja üle ujutanud? Natuke paanikat… Kuid nii hull asi siiski ei olnud – me lihtsalt ei näinud silti “Boat launching area”:):):) Otsingud jätkusid. Edukalt. Leidsime koha, kõik ok. Ja tundsime ennast mõnusasti. Aga jah, kui Coral Bay “city centeri” (120 kohalikku asukat + sajad snorkeldajad) rannas sleeping bag liivale visata, siis võite kindlad olla, et möödakäijaid ja uudistajaid jagub ja enamasti on nad drunken teenagerid (suhteliselt ebameeldiv seltskond ühesõnaga). “What the hell is that? People?” (Kolm magamiskotti nagu bratwürstchenid reas). Taskulamp näkku ja “Who are you?”. Aga varsti hakkas asi meile juba nalja tegema ja fraasid “Stop walking in our bedroom”, “No pedestrian access in this area” jms lendasid üksteise järel:) Aga üle sai see öö elatud. Kuid vahelduseks võiks nüüd jälle mõne aja voodis linade vahel magada:) Hommikul olime jälle täies snorkeldamisvarustuses ja ready to rock in da underwater-world. Korallid-taimed-kalad-päike-vesi-pilvitu taevas… Ja jälle sain oma australian tan’i tuunida. That’s the way I like it…
Day 6
Outback.
Exmouth. 2500 asukaga linnake tõotas leviala. Kuid mida pole, seda pole. LEVI pole. Endiselt. Ise maste püstitama ka ei hakka, nii et elame siis leviaugus edasi. Linnake, kust ootasime Coles’i või Woolie’t, et ometi saaks neist Tante Emma Supermarketitest, kus kõik on hirmkallis ja valik hirmväike, puhata. Aga oh ei. Tante Emma Corner Shop’iga peame jällegi leppima. Aga kohalike jaoks on corner shop ja bottle shop juba ühisnimetuse all “shopping centre” / ”mall”. No las ta siis olla. Läbisõidu ja ühe öö kannatab täiesti olla siin. Pikemaks ajaks ümberpaiknemine oleks aga täielik killer-otsus. Homme jätkub teekond sisemaale, Karijini National Park’i. Üle 500 km sisemaale. Gooo, OuTbAcK, Gooooooooooooo!!!
Day 7
Outback. Sadade kilomeetrite kaupa. Ca 600 km outback’i. Esimesed km-d automaadiga ja vasakpoolse liiklusega. Been there, done that. Lehmad-pullid slaalomiks tee peal. Kümnete kaupa. Pimedas pulliga tõtt vaadata on ikka päris hirmutav. Ja küll neil jagus ikka uudishimu meie mašiina vastu – vaatasid ja uudistasid silmagi pilgutamata autot nagu äsja-maandunud ufolaeva. Aga ei tea iial arvata, mida pullipoiss mõtleb ja kuidas käitub – kas otsustab esiaknasse karata või siiski rahulikult minema kõndida. Õnneks meie puhul otsustasid nad viimase kasuks. Ja neid lehma-pulligänge kohtasime me teel veel mitmeid. Ja iga põõsas tundus kui lehm-pull.
Tom Price. Ootasime üht väikest roadhouse’i, saime aga WA mõistes päris piraka linna, kus olid isegi Coles ja Blockbuster. Aga öö tuli meil autos veeta. Üha “ekstreemsemaks” see trip meil läheb.
ly booked, siis fully booked. Öö rannas tähistaeva all ei jookse kunagi mööda külgi maha. Eriti veel outbacki roadtripi käigus, eksole. Ja selle kasuks me ka otsustasime. Kuid sellest kõigest hiljem. Kannatust:) 5 kuldraha eest rentisime endale snorkeldamisvarustuse ja tormlesime kohe veemaailmaga tutvust sobitama. Ja randa jõudes oli jälle vauuuuuuuuu-hüüdmise koht. Helevalge liiv ja helesinine-sinine-tumesinine vesi… Päike ja pilvitu taevas sinna kõrvale… Lestad jalga, mask pähe, toru suhu ja minek! Esimest korda maski ja toruga vees hulpida oli natuke harjumatu, kuid andke mulle minut kohanemiseks ja ainult toru paistab veel veepinnalt:) Pole muud, kui lestadele tuld ja silmad kui kullil pähe sättida. Ja vesi kannab tegelikult iseenesest. Ookean on ju. Soolane on ju. Vaikselt hõljud mõnusasti mööda rannaäärt. Ja mida me siis nägime. Koralle. Suuri ja väikeseid, kõikvõimalikes shape’ides, kuid valdavalt pruune-halle. Kalasid
, vähem suuri ja rohkem väikseid – kollaseid, siniseid, sebrasid, vikerkaarevärvilisi. Taimi igasuguseid. Ja raid nägin ka. Oli teine liiva peal ja hõljus seal. Ehmatas ära natuke. Aga all in all – esimese snorkeldamise korra jaoks päris tore elamus. Kuid mis seal salata, ootasin värvilisemat maailma. Kuid ilmselge on see, et a la rannast 150 meetri kaugusel ikka tõelist elu ei näe. Nii et ma jään endiselt idakalda Great Barrier Reefi ja selle avarusi ootama.
Ja siis – päikeseloojang rannas vaadatud, pimedus ümberringi… Mida teha… Ega muud midagi, ku
i sleeping bag’id välja ja randa tähti vaatama. Aga sobivat kohta otsides saime paraja üllatuse, kui ühelt randa viivalt teelt sisse keerates oli kohe vesi vastas – no mida?!? Kas tõus on meie öömaja üle ujutanud? Natuke paanikat… Kuid nii hull asi siiski ei olnud – me lihtsalt ei näinud silti “Boat launching area”:):):) Otsingud jätkusid. Edukalt. Leidsime koha, kõik ok. Ja tundsime ennast mõnusasti. Aga jah, kui Coral Bay “city centeri” (120 kohalikku asukat + sajad snorkeldajad) rannas sleeping bag liivale visata, siis võite kindlad olla, et möödakäijaid ja uudistajaid jagub ja enamasti on nad drunken teenagerid (suhteliselt ebameeldiv seltskond ühesõnaga). “What the hell is that? People?” (Kolm magamiskotti nagu bratwürstchenid reas). Taskulamp näkku ja “Who are you?”. Aga varsti hakkas asi meile juba nalja tegema ja fraasid “Stop walking in our bedroom”, “No pedestrian access in this area” jms lendasid üksteise järel:) Aga üle sai see öö elatud. Kuid vahelduseks võiks nüüd jälle mõne aja voodis linade vahel magada:) Hommikul olime jälle täies snorkeldamisvarustuses ja ready to rock in da underwater-world. Korallid-taimed-kalad-päike-vesi-pilvitu taevas… Ja jälle sain oma australian tan’i tuunida. That’s the way I like it…
Day 6
Outback.
Exmouth. 2500 asukaga linnake tõotas leviala. Kuid mida pole, seda pole. LEVI pole. Endiselt. Ise maste püstitama ka ei hakka, nii et elame siis leviaugus edasi. Linnake, kust ootasime Coles’i või Woolie’t, et ometi saaks neist Tante Emma Supermarketitest, kus kõik on hirmkallis ja valik hirmväike, puhata. Aga oh ei. Tante Emma Corner Shop’iga peame jällegi leppima. Aga kohalike jaoks on corner shop ja bottle shop juba ühisnimetuse all “shopping centre” / ”mall”. No las ta siis olla. Läbisõidu ja ühe öö kannatab täiesti olla siin. Pikemaks ajaks ümberpaiknemine oleks aga täielik killer-otsus. Homme jätkub teekond sisemaale, Karijini National Park’i. Üle 500 km sisemaale. Gooo, OuTbAcK, Gooooooooooooo!!!
Day 7
Outback. Sadade kilomeetrite kaupa. Ca 600 km outback’i. Esimesed km-d automaadiga ja vasakpoolse liiklusega. Been there, done that. Lehmad-pullid slaalomiks tee peal. Kümnete kaupa. Pimedas pulliga tõtt vaadata on ikka päris hirmutav. Ja küll neil jagus ikka uudishimu meie mašiina vastu – vaatasid ja uudistasid silmagi pilgutamata autot nagu äsja-maandunud ufolaeva. Aga ei tea iial arvata, mida pullipoiss mõtleb ja kuidas käitub – kas otsustab esiaknasse karata või siiski rahulikult minema kõndida. Õnneks meie puhul otsustasid nad viimase kasuks. Ja neid lehma-pulligänge kohtasime me teel veel mitmeid. Ja iga põõsas tundus kui lehm-pull.
Tom Price. Ootasime üht väikest roadhouse’i, saime aga WA mõistes päris piraka linna, kus olid isegi Coles ja Blockbuster. Aga öö tuli meil autos veeta. Üha “ekstreemsemaks” see trip meil läheb. 
Day 8
Outback. Üllatavalt roheline on outback täna. Aasad siin ja aasad seal. Rohelised puud siin ja rohelised puud seal. Mäed siin ja seal. Ja mäed ei ole mitte punase liivaga kaetud nagu tavaliselt, vaid roheliste murumätastega. Ja päris hea on vahelduseks.
Karijini National Park. Kaljuronimine 2h järjest, kosutav suplus Circular Pool’is vahele. Igati normuljonks nähtus.
Port Hedland. Mining town. 110%. Tagasi tsivilisatsioonis ehk leviaugust väljas:). Negatiivne üllatus oli aga, et backpackers’id olid kõik kinni pandud – Lonely Planet on täiesti aegunud! Ühel backpackeril viis nt tsüklon alles hiljuti katuse minema. Päris karm. Ja üldse on siin linnas majutusega kehvad lood. Kõik on booked out. Ja mis välja tuleb, kohalikud elavad nagu miškad vagunelamutes karavanpargis. Kuidas ja mismoodi nad selle välja kannatavad, jääb nende teada. Aadressiks Port Hedland Caravan Park, 5th Avenue, Cabin nr 191 ??!??... Kahtlane... Meie ööbisime ka ühes Tomi-Pippa vagunelamus, kus on küll tiivii, röster, külmkapp, pliit, veekeetja ja aircon (!), kuid siiski jääb see vagunelamuks. Kõik. Jutul lõpp.
Day 9
Enne hommikust teeleasumist tegi Tobias sellise triki, et tagurdas camping-platzil raudpostile otsa. Juhtub ikka, eksole. *kes selle raudposti küll sinna suras?:D aga Hyundai sai kriimud külge ja Tobiasega tagasi Perthi jõudes läheb ravile.
Outback.
Eighty Mile Beach. Merekarbid rannas. Avastamist kui palju. Shellide avastamisest tekkis juba sõltuvus:). Öömaja oli meil tähtede ja palmide all. Häärber nr. 144. Aga Tibud eelistasid Hyundaid:)
Day 10
Outback.
BROOME. Väike mõnus linnake. Pikemad Broome'i raportid järgnevad edaspidi:)
posted by Ann @ 4:05 PM
0 Comments
0 Comments:
Post a Comment
Subscribe to Post Comments [Atom]
<< Home