Avalik vabandus

Kallis blogi, siinkohal sooviksin edastada Sulle siirad vabandused, et eelmise kahe nädala jooksul pole Sa mitte ühegi sõna võrra kosunud. Üritan analoogset juhtumist tulevikus vältida. Ilma naljata. Loodan, et Sa ei pahanda, kui nüüd mõned olulisemad põhjused siia üles rivistan. Vaikimine on nõusolek. *Tööd on tehtud täie rauaga. Eelmisel nädalal täpselt nii palju kui 49,75 tundi. Ja mitte ühtki vaba päeva. Väsinud olen. Igatpidi. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Paar päeva elad teadmises, et ees ootab täiesti vaba päev ja siis antakse eelmisel õhtul kl 22 teada, et oleks ikka vaja juba hommikul kl 7st lisatöökäsi. Ja õhtuks ka. Kellele ikka pikka und ja vaba päeva vaja on? **Töö seab piirid ka muule elule. Nii et midagi huvitavat ei juhtugi:(. Ära jäävad tuurid ja theme park'id, partyd ja muidu chillid. Ja lihtsalt ei ole seda särtsu sees, et ennast õhtul kuhugi välja vedada. Pehme voodi ja padi on palju ahvatlevamad. ***Üks väikene maailmalõpp on vahepeal natukenegi seljatatud. Ja Sinu ridasid ma üritasin nendest emotsioonidest säästa. Neid oli küllalt mullegi. Loodan, et andestad mulle. Ikka ja alati Sinu Annuška. Aga uut kraami ka nüüd. Kõige uuem on see, et peame vaikselt plaani Surfers maha jätta. Nii umbes kolme nädala pärast. Ja plaan on Sydney poole vehkat teha. Krõll teab. Krõllile maksime esmaspäeval viimase rendiraha. Kaks nädalat oli meil ettemaksu. Üks väikene lõpp on tehtud sellega. Tööl veel rääkinud ei ole. Ilmselt nad rõõmust käsi kokku lööma ja staff partyt tegema ei hakka. Oleme ikka suht-koht kodused seal juba ja asi käpas ka juba. Aga it's time to move on. Ja nii ongi. Uurime parimat bussifirmat (jaajaa, ma tean autoga road trippimise võlusid, neid on palju, aga kui nelja ratast ei oma, siis niisama lihtsalt neid soetama ka ei hakka... ja Molly on omadega ju Melbourne'is juba) ja kohti tee peal, mida oleks väärt vaadata. Praegune plaan näeb ette peatused Coffs Harbouris, Port Maqcuarie's ja Newcastle'is. Nii et varsti hakkame oma elu pakkima. Ja asume teele.