ULURU YOU ROCK!!! 11.08.07

ULURU YOU ROCK!!! 11.08.07 Mis on see, mis paneb Alice Springsis varavarahommikusel ajal 4.30 AM üles tõusma ja 2*5h-seks bussisõiduks valmis seadma? Variant A: Potsataja ja Gena soovivad rongisõidule vaheldust ja üle ühe päeva ei suuda nad ilma vähemalt 5h pikkuse sõiduta olla. Variant B: Suur soov Alice Springsi päikesetõusueelset karget ja külma kliimat oma nahal tunda. Variant C: 348 m kõrge (867m merepinnast), 3.6km pikk, 2.4km lai ja 600 miljonit aastat vana kivilahmakas keset Down Underit called Uluru (Ayers Rock). Ja paneme lukku vastusevariandi C. Ilma pikema jututa. Uluru (Ayers Rock) asub Alice Springsist 458 km kaugusel Uluru-Kata Tjuta National Park’is, millel on sügav kultuuriline tähtsus nende traditsiooniliste omanike Anangu (aboriginal) inimeste jaoks, kuid mis tänapäeval on muutunud täielikuks turismimekaks. Photoshooting Ulurust päikeseloojangu ajal, tiir ümber Uluru, kaljujooniste imetlus, jalutuskäik Kata Tjuta monoliitide perekonna keskel, paremal juhul ka rahvuspargi Cultural Centre’i külastus… Ja 5h bussisõitu tagasi Alice Springsi… Ja kõik. Julgematel ja cold hearted inimestel ka Uluru otsa ronimine. Nii palju austust võiks tegelikkuses ikkagi kivimüraka traditional ownerite vastu olla, et nende suurele soovile vastu tulla ja jätta Uluru Climbing vaid mõtetesse. Igal rahval ju midagi püha, Anangu inimestel Uluru kivi. Aga ei, ikka on vaja mõnel nagu sipelgal kivi otsa trügida, olgugi et teekond tippu on ohtlik ja accident’e juhtub… Ikka ja jälle… Eks igaüks talitab oma südametunnistuse järgi. *Väike vahelepõige photoshootingu teemal – meie tuuribussooni sattus tädi, kes oli tõeline fotomaniakk – iga minut oli vaja vähemalt kolm pilti klõpsata – küll läbi bussi akende, küll üle kõrvalistujate, vabas looduses piltidest ma üldse ei räägi:D Küsimused stiilis – mitu pilti ta ikka täna kokku klõpsib – 1000, 2000? huvitav, mitme GB-ne memory card tal on – kas uluru pildid ikka mahuvad pildile päeva lõpus? huvitav, mitu päeva ta pärast neid pilte imetleb? Igaühel oma hobi igatahes igatahes… Meie Uluru-tuuri esimene peatuspaik oli Mt Connor’i lookout point ca poolel teel. Paljud Uluru poole sõitjad peavad Mt Connor’it ekslikult Uluruks – on ta ju samamoodi üksik kivilahmakas keset ei-midagit. Kuid ei, Ulurut on vaid üks. Mt Connor’i lookout’is oli meil kerge Morning Tea ja sõit võis jätkuda. Muide, Uluru- highwayl toimusid aastaid tagasi Lamborghini-Porsche race’id – osavõtuks kvalifitseerumiseks pidi neljarattalise kiirus ulatuma vähemalt 300 km/h. Karmid reeglid, kas pole?:P Toimunud õnnetuste tõttu on nendest race’idest nüüdseks loobutud, sest tuuribussidest nagu postidest mööduvad sõidukid ei tõota head… Metsikud hobused ja kaameligäng tee ääres… Ei ole just igapäevane vaatepilt:) 5h bussisõitu seljataga, oli Uluru ühel hetkel meil silmapiiril ja üha lähemale jõudis… Love at first sight:) Niivõrd massiivne ja võimas monoliit. Keset aussie-ländi. Just like that. The One and Only Uluru. Paides sellist kivi juba ei kohta. I have a confession to make – I like Uluru!!!:) THE ROCK. Punkt. Meie tuur hõlmas endas ka Cultural Centre’i külastuse, nii et saime vähemalt natukenegi aimu Anangu inimeste elust-olust ja tjukurpa’st (aboriginal seadus, usk ja kombed). Hää meel selle üle. Tekkis soov abo-inimesi nende õiges elukeskkonnas toimetamas näha. *Western Australia’s kohatud linnastunud ja rohkem kui ühel juhul elu hammasrataste vahele jäänud abod ei ole “õiged” abod. Kuid kahjuks on nende põhjal abo-inimestest teatud arvamus kujunenud. Ja mitte kõige õilsam. Kuid abod kuskil outback’is nö oma “õiges” keskkonnas omi asju toimetamas – see oleks midagi täiesti teistsugust. Valge inimene lihtsalt tuli ja võttis üle nende maa, hakkas järk-järgult maa pärisasukaid tsiviliseerima. Rohkem kui ühel juhul kahjuks ebaõnnestunult. Siiani mõlgub meeles üks ütlus ühe aboriginal centre’i seinalt - “All this land used to be our playground once. Now it’s mostly for the tourists.” And that’s the way it is. Esimene tutvus Uluruga piirdus väikese jalutuskäiguga Uluru jalamil ja aboriginal paintingute imetlemisega Uluru seinal. Maalingud, mis on ca 1000 aastat vanad… Ja siiani silm seletab, mis pildil… Pole paha… Ja siis – 30 minutit sõitu monoliitide perekonna Kata Tjutaga tutvumispärastlõunale. Nimelt 30km Ulurust asub Kata Tjuta (Olgas) – “palju päid” – monoliitide kogum, mille kõrgeim liige Mt Olga on 546m kõrge (1066m merepinnast). Kata Tjuta-ga tutvusime Walpa Gorge’i kaudu – 2.6km walking track – mis tipneb bjuutiful Walpa Gorge’iga. Ja siis ja siis… Sunset Ulurut vaadates. Rohkem kui üks pilt on sellest sündmusest jäädvustatud. Oli ilus… OLI… Mida lähemale päikeseloojang jõudis, seda põnevamaks Uluru-vaatlus muutus. Monoliidi värvid muutusid konkreetselt minutitega – oranžiks, punakaks, ruugeks, pruuniks + kõik nende erinevad varjundid (*ei ole värviteadlane, ei oska kõikidele värvidele nime anda:) ). Üks kivi, mitu nägu. Heal kivil mitu nägu. Oli vaatepilt omalaadne... OLI… *Vähe lühemalt kõike kokku võttes – kõik see mees, kes kunagi aussie-ländi saabub – for sure minge tsekake Uluru üle – see on lihtsalt niii unique ja niii aussie:) ULURU ROCKS!!!