Kakadu National Park, 7.08.07

Äratus kl 5.00 AM. Not kidding at all. Päris tõsiselt ajasime ennast enne päikesetõusu üles. Põhjus oli. ÜKS suur põhjus – Kakadu National Park. Kes Northern Territory’le ära eksib, kes Darwini ära eksib, see ikka Kakadus peab ära käima. Muidu ikka rallit ei sõida. Kas või ühe päevagi seal veetma. Nii nagu meie:) Ja see päev jääb meelde. Kauaks. Miks? Kohe kõigest lähemalt. Meie tuuribuss lasi ennast küll 15 minutit oodata, sõit Kakadusse võttis aega 4h, ülejäänud bussirahvas oli parimas keskeas, kohale jõudes olime sutsukesekene väsinud, kuid siis… Väikene sissepõige Warradjan Aboriginal Centre’isse, kus sai abode elust üht-teist uut teada jälle. Ja siis ja siis - 1,5h sightseeing paadikesega sõitu Yellow Waters’il. Yellow Water’i abokeelne nimi on Ngurrungurrudjba. Kordame seda nime ilma vigadeta ja õige hääldusega kolm korda hästi kiiresti. Raskem kui pagaripiparkookpagaripiparkookpagaripiparkook, kas pole?:) Enivei, oma sitzplatz sisse võetud, hakkasime ümbritsevale pingsalt tähelepanu pöörama. Yellow Waters ala, mis hõlmab ühe osa South Alligator Riverist ja ümbriseva wetland’i. Home sweet home on see sadadele linnuliikidele, kaladele, metsikutele hobustele, Crocodylus Porosus’tele (e hellitavalt Saltie e lihtsalt Herr Krokodill või Kroks) ja muudele loomadele. Olime paar minutit juba mööda vett triivinud, kui äkki silmas mu kullipilk kaldal peesitavat 4m-t kogu. Kroks oli. Nii lihtne see oligi. Kroks puu all. Okei, kullitame kaldaid edasi. Ja kaua ei läinudki. Järgmine kroks – pooleldi vees, pooleldi maas. Silmad kinni ja päikesesoojust kogumas. Meie paadike sõitis kroksile nii umbes-täpselt 5m kaugusele ja kõik paadi 36 turisti tõttasid kroksi uudistama. Üle paadi ääre siis muidugi, mitte pea peale patsutama. Jah, oli mida uudistada. Iga päev ikka kroksiga tõtt ei vaata. Iga päev 4meetrist saltie’t ikka ei kohta. Õnneks. Päris julm loom ikka. Võttis kõhedaks. Sest kus elab üks kroks, elab veel teine ja kolmaski. Ja nii ta läks… Tagurdasime oma sõidukiga ühe kroksi juurest eemale ja juba õige pea oli kaldamudas järgmine Herr Kroks. See oli aga kroks perekonnast “klass omaette”. Lõuad laiali, pikkust üle 5m, keha jäme nagu oleks just ühe aussie-mate’i alla kugistanud (ei tee nalja üldse kohe mitte…kahjuks)… Vot see oli LOOM… Külmavärinad ja hirmujudinad… Oma kruiisi käigus nägime veel mitut kroksi, kuid ükski oma mõõtmetelt ja jubeduse-astmelt SEDA LOOMA üle ei trumbanud… 6 Herr Kroksi näitas meie teisipäevane kroksimeeter. Viimane nähtutest üritas oma ujumisega meie paati kursilt kõrvale heidutada. Õnneks ürituseks vaid jäigi. Peale krokside nägime kõikvõimalikke linde – suuri ja väikeseid, pikkade ja lühikeste nokkadega, valgeid, musti ja kirjusid… Kruiisijuht oli tõeline linnufanatt – iga silmapiiril jalutanud tiivuline oli ta favourite:) Mulle jätsid kroksid aga sügavama mulje. Ja siis nägime veel omapärast liiki. Seekord kahejalgsed – pühapäeva-kalastajad ehk kuidas Eduardod krokse kalastavad South Alligator Riveril:) Paadis püsti, parimad hilbud seljas, õngeritv uhkelt käes… Oli vaatepilt, oli… Kruiisil käidud, lunch’il keha kinnitatud, läksime Nourlangie Rock’iga tutvuma. Selle kaljumüraka seintel on abod jäädvustanud oma parimad illustraatori-oskused ja need on koondatud Anbangbang Gallery nimetuse alla. *Abo keelest ei saa üle ega ümber. Aboriginal Art on one of a kind. Teistsugune for sure. Meeldivalt teistsugune. Termiitide tõsise töö vaatasime ka üle. No on ikka tegelased, selliseid suuri mürakaid tekitavad, ise nii väikesed. Hea töö, mis muud:) Vaikselt hakkas meie päevake õhtusse veerema – i-le pani täpi aga päikeseloojang ja klaasike veini Window on the Wetlands’i vaateplatvormil. Jälle pidime tõdema, et ilus oli. Sunset’is on midagi maagilist. Raske seletada. DifferenT & SpeciaL lihtsalt iga kord. Ja jõudsimegi Darwinisse tagasi. Igati Tore Päev Oli. Gooooo, Kakadu!!!!!!