Final Destination: REACHED!

Kell 6:18 Brisbane'i Fortitude Valley Ashi&Arpi rõdul hommikupäikest& palme imetledes ning Jõmmu soksi nosides on parim aeg kribada mõned read final destinationisse saabumisest. Sest on, mida meenutada:). Nii, stardipauk anti esmasp õhtul, kui hakkasime autoga Riia lennuvälja poole vurama. Tsipa peale südaööd olimegi kohal... kohal destination nr 1-s. ja esimene öö lennujaamas ootas ees... oli, mida oodata, eksole:) Ilmselt olid eelmise päeva ja õhtu emotsioonid ja muud tegemised-toimetused kogu mahla minust nii välja pigistanud, nii et igatahes mina leidsin selle igatsetud unesoone riia lennuka pinkidel üles, täitsa vabalt kohe... aga mitte kauaks, sest kl 6: 35 pidime ju triksis-traksis olema ja ready to board the plane to istanbul. ja seda me ka olime. check-in'i tädil tekkisid probleemid meie veidi ülekilodes kohvritega. Kuid tänu mõistvale suhtumisele ühe airbalticu teenindaja poolt me siiski midagi juurde ei pidanud maksma, vaid saime vaid veidi asju ringi paigutatud kohvrist käsipagasisse. Puhas õnn, ma ütlen:) Lend Istanbuli möödus uniselt, üllatus-üllatus eksole. Aga kohale me jõudsime. Destination nr 2: reached. Istanbulis saime 10 euriga lunastada viisa, mis andis meile võimaluse linna väisama minna. Ei ole meie "armas" Türgi veel EL-i liige. Istanbuli lennukast kesklinna poole viis meid suht okeika metroo-rong. Pärast 30 min vuramist olime centeris kohapeal ja ready for action:). Tsekkasime paar moseed üle, mis olid arhitektuurilt täitsa ilusad kohe. *Natuke tuleb kiidusõnadega ikka koonerdada ka ju. Ja pärast kerget kõhutäidet jalutasime niisama Istanbuli peal ringi, et nö kohaliku kesklinna-eluga veidi tutvuda. Ja milline see tutvus oli. Ütleme nii, et üks pool oli tutvuse sobitamisega märgatavalt aktiivsem pool - kohalikud. Istanbulis ja Türgis üldse on tänavakaubitsemine nr 1 elus, vähemalt selline mulje jäi. Iga nurga peal on keegi oma träna (trana: *hilbud ja muud pudi-padi, mis meenutas väga turukraami ja väga suurt elevust ei tekitanud) üles riputanud ja mida valjemalt ta seda möödakäijatele pakub, seda ägedam ta vist kohalike meelest on. Igatahes elevust tekitasid kaks valget tsikibrikit, üks neist blond veel boonuseks pealekauba, kohalikel tänavatel küll ja küll. ja ausalt öeldes muutus see tähelepanu üsna pea väsitavaks... ja sellel tränal ei tundunud otsa ega äärt olema... nagu keskturg oli terve linn... träna siin, träna seal, träna iga nurga peal... ja kohalikud vedasid oma träna igale poole juurde-laiali ka, nii et tänavatel liiguti suuuuuuurte tränakottidega, kes kandis seda kuidagimoodi ratta pakiraamile kinnitatult, kes pea peal, kes vedas niisama järel... ja kui lõpuks otsustasime ühe tsurka käest granaatõuna osta, siis ta hirmutas meid nii ära oma tsurka-olemisega, et jätsime granaadi kus see ja teine... ja mis veel oli väga kahtlane ja imelik - poed olid 90% ainult meestele - järjest läksid meestekingapoed ja meesteülikonnapoed ja muud meeste-asjade poed... väga kahtlane... ahjaaa, ja siis rohkem kui üks kohalik tahtis must üle vurada oma masinaga - lihtsalt keeravad ei -tea-kust ette ja siis vaata ise, kuidas eest ära saad... Ühesõnaga, mina vähemalt Istanbuli tagasi ei kipu... Tagasi lennujaamas, oli aeg väikseks kehakinnituseks. ja ohh, seda imet, eestlastele hetkel veel "mitte-kodune" Starbuck's oli Istnabuli lennukas koha kinnitanud ja sinna me siis kairtsiga suundusimegi. türgi liiridega meil väga priisata ei olnud, nii et üritasime siis võtta maksimumi, mis andis. ühe mustikamuffini kahe peale:) aga kuna kassa juures oli silt muffinist ja lattest ühe pildi peal ja kohalikus keeles midagi kribatud, mida meie special offeriks pidasime, siis küsisime nagu kaks tsikibrikit muiste, et kas see on mingi selline offer, et kui muffini ostad, saad latte tasuta või vastupidi. mees-türgi tsurkad ei olnud meie tõlgendusest väga vaimustatud igatahes, aga uurisid, et kust me tuleme jne... igatahes, siirdusime lauda ainult muffiniga, mida me siis sõbralikult noa ja kahvliga poolitasime ja mugisime. AGA siis, sammus meie poole üks tsurka, käes kaks lattet - arvake ära, kellele:) eks ikka meile:) herr vulkan (staazi starbucks'is juba 3 aastat, nii et olnud mitte mingi lihtne mees:D) leidis, et me oleme free latted ära teeninud... aitähh:) *ilusate silmade ja blondide juustega annaks vist türgis palju korda saata... aga jääb korda saatmata... igatahes, jõudsime oma istanbul-dubai lennu ära oodata kuidagimoodi... esimene lend emirates'iga... sellest lennust siis tiba pikemalt:P ütleme nii, et mitte just niisama kerge käega ei ole emirates'i parda-meelelahutusprogrammi pärjatud kohaga nr 1 maailmas. sest et... iga reisija käsutuses on oma isiklik meelelahutuskeskus, kust saab vaadata filme (kõige hiljutisematest esilinastustest klassikani), muusikavideosid, seriaale, kuulata raadiot, muusikat, edetabeleid, mängida arvutimänge jne jne... ühesõnaga tegevust jagus... liisi soovitust kuulda võttes tsekkasin "devil wears pradat" , mille sisu oli päris-päris asjakohane - iga algus on raske, kuid edu järgneb kord, kui piisavalt vaeva näed... ja siis... emirates'i mealid- viiekäigulised eined, see on see, millest puudust hakkame tundma:) ja vihjeks nii palju, päris-päris head toidud olid ka:) eelroog, salat, main corse valik kahe hulgast, magustoit ajeeee, näksid jne... ja ofkoors, joogilist... et ei pidanud piirduma mahla ja veega, vaid valikus olid ka kangemat kraami:) üht-teist sai proovitud ka;) ahjaa, ja tänu check-ini djuudile saime kairiga kolm lennukiistet enda valdusesse, nii et saime "laiutada"... aitähh!

ja üks ist-dubai lendude haripunkte oli loomulikult see, kui stjuuardid lubasid meile tähed taevast alla tuua ja seda nad ka mingil moel tegid - lennukilakke ilmusid helendavad tähnikesed ja pimedas oli päris ilus, ei saa seda eitada... ja siis ennustati ka, et me kindlasti läheme mehele austraalias... ei, tglt juba dubais saamemehele... sellised naljad neil siis... mingi imelik naljasoon, haahaa.... nii, istanbul-dubai lend möödas, maandusime dubai lennukas...kus tuli veeta terve öö...esimene mulje lennukast oli "vauuuuu". päris võimas kompleks oli... shopid siin ja seal..isegi hotell oli samas hoones... enivei, dubai lennukas tegime esimesed sisseostud... kuidas sa ikka lähed mööda guessi rahakotist, kui oled seda nii-nii kaua igatsenud ja nüüd see vaatab sind nii-nii igatseva pilguga. et siis - aus-sse uue rahakotiga:) aga kaua sa ikka poodides kolad... et siis osa ööst möödus jällegi lennuka pingi peal... üldiselt iga teine lennukakülastaja oli ennast kuhugi nurka või põrandale või kuidagimoodi pingile kerra tõmmanud... meie igatahes und ei leidnud, ehkki oht selleks oli aeg-ajalt ikka vägagi suur ja keha&vaim andsid ikka väga selgelt häirekella, et aeg oleks veidi tudida... aga ei saanud, ei julgenud... suurem osa lennukaasukatest olid tumedad-mustad-ja muidu kahtlased... ja täielik rahvastepaabel oli kokku sattunud... ühesõnaga, ei olnud kodune tunne... kuidagimoodi jõudsime siis dubai-singapuri lennu väljumiseni ikka vastu pidada... see lend hilines ligi tund aega, aga kuna saime esimestena lennukisse oma kohale, siis lennuki õhkutõusmise ajaks olime juba esimese raske une ära maganud:) dubai-singapuri lennuk oli ilmselt veidi varasema aastakäigu väljalase, sest sealne meelelahutusprogramm oli tiba "mitte nii tasemel" kui eelmine... kui eelmisel lennul sai nt ise filme valida ja ka seda, kas vaatad algusest-keskelt-või loed lõpusubtiitreid, siis sellel lennul jooksis kohustuslik filmiprogramm... oli küll paar filmikanalit, aga siiski... see ei olnud ikka "see"... Aga see-eest mealid olid jälle häääd... nende ootuses me suurema osa ajast mööda saatsimegi:) ja menüüst ajasime näpuga järge, mis meile kõik ette kantakse:) sõime ja magasime... sõime ja magasime... vahest sekka klõbistasime selle meelelahutuskeskusega... ja nii me singapuri jõudsimegi. singapuri peatus oli imelühike, reisijad-peale-maha ja jälle minema... aga kas või minutikski oli niiiiiiiiiii teretulnud varvaste sirutamine... tunde lennukiistmes istuda oli ikka piin... tõeline piin... aga singapurist edasi oligi meie viimane lend - lend brisbane'i ehk siis final destinationisse. selleks lennuks me olime ikka suht läbi omadega, nii et suuremat asjalikkust enam meeles ei ole... küll aga meenutame heldimusega, kuidas me nautisime õhtusöögiks pakutud cheese cake'i maasikatega ja kõrvale bailey's -t... ajeee:P lõpuks, pärast kahte lennujaamas veedetud ööd ja üht ööd lennukis, lähenesime lõpuks Downunderile... lend üle austraalia keskosa ehk siis tühermaa ehk siis outbacki tekitas tunde, et no mida see siis tähendab - sadades ruutkilomeetrites lihtsalt tühermaad... milline waste of land... võiks ju migreerida kedagi suuremas koguses sinna, heheee... ja kohati tekkis küsimus, kas see on ikka MAA või oleme äkki kuhugi mujale planeedile maandumas... eks väsimus oli ka mõistuse oma valdusesse saanud... igatahes, maandusime me ikka brisbane'is... bne lennukal on muide ainult üks maandumisrada:) ja passikontroll möödus ilma probleemideta... passikontrolli sabas sattusime muide kokku kahe eestlasega... üks oli working holiday djuud ja teine oli 6-kuulise working holiday staaziga working holiday tsiki ema, kes nüüd tütrele külla tuli... meid on ju kõigest 1,3 miljonit, aga ikka kohtab meid üle maailma:) spets! aga jahh, üks esimestest ostudest siin on mul kindlasti uus kofferung, sest ei pidanud mu muidu nii super kohver vastu nendele vintsutustele ja rattad ei ole enam "normaalsed" mingi ühendav jublakas on katki läinud vms... eks see ole loomulik kadu... brisbane'i lennukasse oli kairi sõps ashish meile nagu lubatud vastu tulnud ja nii me suundusimegi tema apartement'isse... korter on põhimõtteliselt täiesti kesklinnas, 15 min jalutada sellesse kõige-kõigemasse keskusesse... ja korter on igati nice:) meil kairtsiga oma tuba ja oma vannituba... ja pool on maja sisehoohis, nii et kui palavaks läheb, sulpsame vette... ja wifi on neil ka... ashish oli muidugi mega passwordi välja mõelnud, nii et ainult tema suutis selle õigesti sisestada:)... aga internet on ikkagi asendamatu... ilma ei kujutaks ette... ausõna... ja esmalt tudisime kairtsiga keskelt-läbi 8h ehk siis esimese väsimuse välja, siis õhtustasime ja siis tegime väikese walki brisbane'i kesklinna suunas... õhtul oli tuledes brisbane ilus ja ponks:) täna läheme ja tiirutame veidi pikemalt... märgatavalt pikemalt... ikka oluliselt pikemalt... aga uni läks täna hommikul kl 6st juba ära:) blogi-kirjutamiseks ahishi ja arpi rõdul parim aeg... ja seda juttu ikka jagus... jagus kauemaks... aga egas midagi, kui "järgmise korrani" ehk siis esimeste muljeteni brisbane'ist!:)